Kaer

Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast. Võrreldes teiste teraviljadega (nisu, oder) kuulub kaer nooremate kultuurtaimede hulka. Lähis-Idas hakati kaera kasvatama umbes 1700 a. eK., Eestis I aastatuhande teisel poolel.

Kaera perekonnas on nii väärtuslikke toidutaimi (harilik kaer) kui ka tülikaid umbrohtusid (tuulekaer). Harilik kaer on tänapäeval kõige levinum kaera kultuurliik, mida looduses ei esine. Populaarsuselt teine on bütsantsi kaer. Nende liikide ristamisel on saadud palju tänapäeval kasvatatavaid kaerasorte, mida aretatakse pidevalt juurde. Nad erinevad üksteisest kõrretüübi, valmimisaja, iva ehituse, vihmataluvuse, koore värvi, kõrre kõrguse, valgusisalduse ja kuivustaluvuse poolest.

Peamiselt kasvatatakse kaera Euroopa ja Põhja-Ameerika jaheda ja niiske kliimaga aladel. Suurimad tootjad on Venemaa ning Kanada. Kaerast tehakse kaerajahu, -helbeid ja -kliisid. Eestis on kaerast aegade jooksul valmistatud palju erinevaid toite, näiteks soola ja võiga maitsestatud kaerakörti, kaerakile, kaeratanguputru, kaeratangu-piimasuppi. Tänapäeval on levinuim kaerast tehtav toit kaerahelbepuder, kuid kasutust leiavad kaerahelbed laiemalt ka hommikuhelvestes, müslides, küpsetistes. Lisaks valmistatakse nn. kaerapiima neile, kes ei saa tarbida lehmapiima.

Algselt oli kaer kasutusel meditsiinilistel eemärkidel, hiljem toiduks. Kaer on kasulik lastele, sest sisaldab kasvu soodustavat hormooni. Tänu oma suurele rasva- ja valgusisaldusele mõjub kaerast tangainete kasutamine hästi ainevahetusele, peletab väsimust ja suurendab töövõimet. Sobib noorukitele, sportlastele, füüsilise töö tegijatele, haigusest taastumiseks ja dieettoiduks. Kaeras sisalduval ränihappel on organismist vedelikke väljutav mõju.

Kaeraklii on kõige tervislikum ja kiudaineterikkam osa kaerast. Klii sisaldab magneesiumit, fosforit, rauda, tsinki ja foolhapet. Kuna kaerakliis olev kiudaine on vees lahustuv, siis aitab see organismist välja viia halba kolesterooli. Lisaks vähendab suhkruhaige insuliinivajadust.

Kaerajahu on rikas B1 vitamiini poolest ja sisaldab K, Mg ja Fe. Kaerajahu on arstide sõnul ainus jahuliik, mis aitab alandada vererõhku. Kaerajahus on palju limaaineid, kuid ei ole gluteeni (liimvalku) ja seetõttu taignatooted küpsetamisel ei kerki.

Erinevalt nisust jääb kaera töötlemisel alles tuuma ümbritsev mineraalaineterikas kest ja idu, sest kaera ei rafineerita. Seetõttu on kaerast valmistatud tangainete toiteväärtus kõrgem. Idus sisalduvate küllastumata rasvhapete tõttu säilivad need halvemini kui nisutooted.

Toitumisalane teave 100g kohta:

Energia           389 kcal
Rasvad            7 g
Süsivesikud   66 g
Valgud            17 g
Kiudained      11 g